Riiklik järelevalve

Maksejõuetuse teenistus viib läbi riiklikku järelevalvet ehk õiguspärasuse kontrolli pankrotivõlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.

Palun vaata  ka korduma kippuvaid küsimusi ja vastuseid!

Ajutine haldur (ja likvideerimisülesannetes olev ajutine haldur) on avalike ülesannete täitmiseks seadusest tulenevaid volitusi, pädevust ja kohustusi omav avaliku võimu kandja (haldusorgan) hetkest, mil kohus on ta konkreetses menetluses seaduses toodud ülesandeid täitma määranud või kohustanud.  

Teisisõnu - ajutine haldur on seaduse alusel kohtu poolt valitud ja määratud erapooletu ja sõltumatu ekspert konkreetse pankrotimenetluse ettevalmistavas etapis aitamaks tuvastada kohtule olulisi asjaolusid ning kes seadusest tulenevalt:
1)    koostab halduri toimiku ( vt toimiku nõudeid: https://www.riigiteataja.ee/akt/101072022029), kus hoiab antud menetluse dokumente ja teabekandjaid;
2)    selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud;
3)    tagab võlgniku vara säilimise;
4)    annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest;
5)    selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused;
6)    annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele;
7)    teavitab raugemise ohu korral teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimenetluse kulude katteks raha deponeerimise võimalusest;
8)    täidab muid kohtu poolt antud ülesandeid (näiteks uurib varatu võlgniku tehingute tagasivõitmise võimalusi mõistmaks pankrotivara tegelikku suurust, uurib võlgniku käitumist ja maksejõuetuse tekkimise põhjusi, likvideerib juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse raugemise korral, jne).

Pankrotiseaduses sätestatud juhtudel teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ajutine haldur või haldur, kellel on kohtutäituri õigused ja kohustused.

Oma ülesannete täitmiseks on ajutisel halduril õigus:
  1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige, kuid mitte ainult võlgniku vara ja kohustuste kohta;
  2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides ning võlgniku eluruumis;
  3) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.

Võlgnik peab vastavalt PankrS § 85 andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja Maksejõuetuse teenistusele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. 

Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

Teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist.

Ajutine haldur kui erapooletu ja sõltumatu ekspert koostab ja esitab kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Enda ekspertarvamuses märgib ajutine haldur, kas tema kui eksperdi hinnangul on juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Muud asjaolud võivad olla näiteks välisteguritest lähtuvad. 

Tuginedes ajutise halduri arvamusele ja aruandele lahendab kohus konkreetset kohtuasja enda veendumuse kohaselt edasi. Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 3). Ettevalmistava etapi (eelmenetluse) eesmärk on tuvastada, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte.

Ajutine haldur (sh likvideerija ülesannetes) vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise halduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates (PankrS § 24).


 

Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.
Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise. 
Juhul, kui esineb juriidilisest isikust (pankroti)võlgniku pankrotimenetluse raugemise oht, st tegemist on varatu võlgnikuga ning kohtu deposiiti ei maksa mitte keegi pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks finantsvahendeid, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja.
Maksejõuetuse teenistus kui sõltumatu organ võib esitada (NB! aga ei pea) kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotimenetlus raugeks ning maksejõuetusasjas on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Kriteeriumid muutuvad ajas, loetelu ei ole ammendav ning kaalutlusõigus on mõjutatud Eesti ärikeskkonnas võlgnike käitumisest.
Maksejõuetuse teenistus võib teha kohtule pankrotimenetluse läbiviimise määramisel avaliku uurimisena ettepaneku kuulata ära haldur, võlgnik või peamised võlausaldajad.

Kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui vastavad tingimused on täidetud, ja kuulutab välja juriidilisest isikust võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. See tähendab, et olukorras, kus tavapäraselt pankrotimenetlus ära lõpetataks võlausaldajate huvi puuduse ja finantsvahendite puudumise tõttu, pankrotimenetlus just kas algab või jätkub ning algab avalik uurimine.

Erinevused nö tavalises pankrotimenetluses ja avalikus uurimises on:
1)    pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ehk riikliku järelevalvemenetlusena ei saa edasi kaevata.
2)    võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus läheb üle riigile st Maksejõuetuse teenistusele (sest võlausaldajatel kadus huvi konkreetse maksejõuetusasja vastu hetkest, mil nad otsustasid pankrotimenetlust rohkem mitte finantseerida, st nad ei maksnud kohtu deposiiti kohtu määratud summat)
3)    kohus ei määra võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist, võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja pankrotitoimkonda ei moodustata (sest riik ise st Maksejõuetuse teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust kirjalikus vormis);
4)    pankrotihaldur täidab kõik ülesanded ja kohustused, mis on mõeldud võlausaldajatele täitmiseks, edaspidi konkreetses avalikus uurimisena välja kuulutatud pankrotimenetluses Maksejõuetuse teenistusele;
5)    vastavalt menetluse eripärale võib Maksejõuetuse teenistus kohtu poolt varasemalt määratud pankrotihalduri vabastada ja valida uue, sest pankrotihalduri nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb arvestada halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.
6)    Maksejõuetuse teenistus kontrollib pankrotihalduri poolt võlgniku pankrotivara müüki;
7)    Maksejõuetuse teenistus kooskõlastab enne kohtule esitamist võlausaldajate nimekirja koos nõuetega ning pankrotimenetluse lõpparuande.
8)    kaebe- ja edasikaebeõigused on avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses piiratud, kuna tegemist on eriliiki menetlusega.

Kuna avaliku uurimisena läbiviidavat pankrotimenetlust finantseerib riik (Maksejõuetuse teenistuse kaudu), sest võlausaldajad kaotasid võlgniku ja menetluse vastu huvi, siis võib Maksejõuetuse teenistus kohtult taotleda pankrotimenetluses avaliku uurimise lõpetamist igal ajal teatud eelduste äralangemise korral. 

Teabe saamise õigus on Maksejõuetuse teenistuse eesmärkide täitmiseks elementaarse tähtsusega. Ülejäänud Maksejõuetuse teenistusele seadustega ettenähtud õigused aitavad teabe saamise õigust tagada. 

Selleks et Maksejõuetuse teenistuse tegevus oleks tõhus, on tal õigus rakendada korrakaitseseaduses sätestatud üldmeetmeid ja KorS §-s 30, § 31 lg-tes 1–3, §-des 32 lõigetes 1–4, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid. 

Seega on Maksejõuetuse teenistusel on õigus isikut küsitleda ning teavet ja dokumente nõuda, kutsuda isikut ametiruumi, tuvastada isikusamasust, vallasasi läbi vaadata, valdusesse siseneda ja see läbi vaadata, vallasasi hoiule võtta. Põhiseaduspärasuse analüüsis on analüüsitud eelnimetatud meetmeid ning leitud, et meetmed, mida võib Maksejõuetuse teenistusele tema eesmärkide saavutamiseks anda, on põhiseaduspärased ja vajalikud.

Seadustes Maksejõuetuse teenistusele antud erimeetmed on olulised tagamaks teabe kättesaamise ka keerulisematel juhtudel. Seejuures on elementaarne, et Maksejõuetuse teenistus lähtub meetmete kasutamisel ja valikul korrakaitseseaduses sätestatud põhimõtetest (KorS §-d 7–11). Näiteks ei küsi Maksejõuetuse teenistus infot, mis on tal olemas või mida on võimalik saada teiselt korrakaitseorganilt, pankrotihaldurilt või kättesaadavast andmekogust. Samas vallasasja või valduse läbivaatamine teabe saamiseks võib olla Maksejõuetuse teenistusele vajalik meede näiteks siis, kui teavet esitama kohustatud isik ei anna teavet vabatahtlikult ja peidab teavet sisaldavaid dokumente või muid teabekandjaid. 

Valdusesse sisenemine eelneb valduse läbivaatusele, aga võib olla ka iseseisvalt vajalik meede. Vallasasi, eelkõige teavet kandvad dokumendid või tehnilised seadmed (tahvelarvuti, USB jms), võib olla vajalik hoiule võtta, kui selles sisalduvat infot on vaja säilitada, töödelda või esineb oht, et isik võib need muidu hävitada.
Oma ülesannete täitmiseks on Maksejõuetuse teenistusel muuhulgas õigus:
1.    teavitada avalikkust (või isikut) ohu ennetamisest, ohu kahtlusest, ohust või korrarikkumisest (nt teadaanded, soovitused, hoiatused);
2.    kohaldada seaduses ettenähtud meetmeid ohu olemasolu väljaselgitamiseks;
3.    kohaldada ettekirjutusi ja haldussunnivahendeid (sunniraha igakordse rikkumise korral kuni 9600 eurot);
4.    kohaldada ise meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse korral ametiabi või kaasates muid isikuid;
5.    kohaldada isiku sundtoomist politsei abil;
6.    võtta valduse läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega; jne
 

Pacta sunt servanda! 

Sõlmitud kokkulepped võlgniku ja võlausaldaja vahel on täitmiseks!

Sina pead olema klientidele (võlausaldajatele) ja üldsusele usaldusväärne, aus, hoolas ja lojaalne juriidilisest isikust võlgniku omanik, esindaja ja lähikondlane, kes:
1)    omab enne ettevõtlusega alustamist põhjalikku äriplaani ning on veendunud selle kasumlikkuses;
2)    omab äriühingus majandus- ja kutsetegevusele vastavat (finants)juhtimis-, kvaliteedi- ja (sise)kontrollisüsteemi;
3)    omab äriühingu majandus- ja kutsetegevuseks piisavalt ja vajalikke ressursse;
4)    täidab ausalt, korrapäraselt ja adekvaatselt raamatupidamisalaseid nõudeid, tavasid ja norme, sh rahapesu ennetamise ja tõkestamise nõudeid
5)    koostab ja esitab avalikkuse ees ausa nime ja usaldusväärsuse tagamiseks tähtaegselt korrektseid perioodilisi (majandusaasta-)aruandeid registritele (nt Äriregister)
6)    ei tee võlausaldajaid kahjustavaid otsuseid ja ei eelista ühte võlausaldajat teisele võlausaldajale ajutiste makseraskuste tekkimisel;
7)    ei võõranda esimesele ettejuhtuvale inimesele oma äriühingut maha lootes vastutusest vabaneda, vaid:
a)    lõpetab ise vabatahtlikult äritegevuse, kui veel kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha ja vara jagub, sh Sulle endalegi;
b)    esitab ise koheselt esimeste makseraskuste ilmnemisel pankrotiavalduse kohtule ja vastab ausalt kõigile ajutise halduri, maksejõuetuse teenistuse ja kohtu küsimustele ning käitub vastutustundlikult ja mõistlikult.
 

Pankrotiseadusest tulenevalt on Maksejõuetuse teenistuse peamised töövahendid riikliku järelevalve läbiviimisel eriauditi teostamine ja pankrotimenetluses avalik uurimine. 

Eriauditit saab pankrotimenetluses Maksejõuetuse teenistuselt taotleda pankrotihaldur, kuid pankrotimenetluse avaliku uurimise otsustab teenistus võlgnikupõhiselt. 

Eriauditit saab finantsressursside olemasolu korral läbi viia igas pankrotimenetluses. 

Maksejõuetuse teenistus võib enda äranägemisel või pankrotihalduri põhjendatud taotlusel võlgniku, võlgniku lähikondse või isegi pankrotihalduri suhtes viia läbi eriauditi. 

Pankrotihaldur võib eriauditi läbiviimist taotleda, kui pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid, et pankrotihaldur võiks eriauditi ise läbi viia, kuid on põhjendatud alus arvata, et eriauditi tulemusel on võimalik pandiga tagamata nõudeid suuremas ulatuses täita, või esineb oluline avalik huvi võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse uurimiseks.

Maksejõuetuse teenistus viib eriauditi läbi:
  1) et tuvastada, milline on võlgniku majanduslik seisund;
  2) et tuvastada, kas pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt;
  3) et tuvastada, kas esineb tagasivõitmise võimalusi;
  4) et taastada võlgniku raamatupidamine;
  5) kui esineb asjaolu, mis õigustab eriauditi läbiviimist.


Eriauditi võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbi viia nii võlgniku maksejõuetusele eelnenud kui ka järgnenud tegevuse kontrollimiseks. 

Eriauditi võib pankrotihalduri suhtes läbi viia üksnes pankrotimenetlusega seonduvas osas.
 

Last updated: 11.07.2024