Haldusjärelevalve

Pankrotihaldur on see ametiisik, kes peab Eestis tagama ausa, efektiivse ja korrakohase pankrotimenetluse läbiviimise. See on pankrotiseaduse keskne ja läbiv idee ning põhimõte. Pankrotihaldur peab kaitsma kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.

Pankrotihalduri õigusliku staatuse reguleerimisel on seadusandja lähtunud alates 2010. aastast ametiteooriast. Pankrotihaldur ei ole ettevõtja või teenuse osutaja menetlusosalistele.

Ajutine haldur, pankrotihaldur, likvideerimisülesannetes olev haldur või saneerimisnõustaja on avalike ülesannete täitmiseks seadusest tulenevaid volitusi, pädevust ja kohustusi omav ametiisik hiljemalt hetkest, mil kohus on ta konkreetses menetluses seaduses toodud ülesandeid täitma määranud või kohustanud. 

Ajutisel halduril, likvideerimisülesannetes oleval halduril ja pankrotihalduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne.

Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja ja suuremate nõuetega võlausaldajate arvamuse ärakuulamist. Juhul, kui kohus ei arvesta ettevõtja või suurema nõudega võlausaldaja arvamust, peab kohus seda põhjendama. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja või suurema võlausaldaja arvamusega seotud.

Nii ajutise halduri, likvideerimisülesannetes oleva halduri, pankrotihalduri kui ka saneerimisnõustaja nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb kohtul arvestada selle isiku (kes määratakse ametiisikuks) kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.

Pankrotihaldur teeb pankrotivõlgniku pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on pankrotivõlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt pankrotivõlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri põhikohustused ja õigused on sätestatud pankrotiseaduse §-s 55.

Pankrotihaldur

• selgitab välja võlausaldajate nõuded;
• valitseb pankrotivara;
• korraldab pankrotivara moodustamise ja müügi;
• korraldab pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise;
• selgitab välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aja;
• korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise;
• viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise;
• annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule;
• annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale;
• koostab seaduses ettenähtud tähtaja jooksul halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni; 
• täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi.

Selgitusena, et ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiisikul on õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega (edaspidi kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Seadusega võib piirata teatud ametiisikute kõrvaltegevust.

Pankrotihaldur ei või võlgniku pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulutuste hüvitamist pankrotiseaduse § 66 kohaselt.

Pankrotihalduriga seotud isik on muu hulgas (st see ei ole ammendav loetelu)

•   pankrotihalduri abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
•   isik, kellel on halduriga ühine majapidamine või kellel oli halduriga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tehingut;
•   halduri ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad ning halduri õde ja vend, samuti halduri abikaasa või punktis 2 nimetatud isiku ülenejad ja alanejad sugulased ning õde ja vend;
•   juriidiline isik, kelle aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt pankrotihaldurile või punktides 1–3 nimetatud isikutele või kelle juhtorganitesse pankrotihaldur kuulub või kellega ta on töölepingulises suhtes.

Pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehingu võib haldur teha üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Juhul, kui pankrotitoimkonda ei ole loodud, siis tuleb nõusolekut küsida võlausaldajate üldkoosolekult.

Erilise tähtsusega tehinguks on eelkõige, kuid mitte ainult, laenu võtmine. Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, mille tegevust pärast pankroti väljakuulutamist jätkatakse, loetakse erilise tähtsusega tehinguks ka kõik ettevõtte tavapärase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud.

Pankrotihaldurite tegevuse üle teostavad seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet maksejõuetuse teenistus ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja üks juhtimisorganitest - kutsekogu juhatus.

Vastavalt pankrotiseaduse § 54 on pankrotihalduri kutsetegevusena käsitletav:

• pankrotimenetluste läbiviimine;
• tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana;
• tegutsemine juriidilise isiku korral kohtu poolt määratud saneerimisnõustajana ning
• õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.
   

Maksejõuetuse teenistus ja Koja kutsekogu juhatus teostavad haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle maksejõuetuse teenistusele või Koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et pankrotihaldur on oma kohustusi rikkunud.

Maksejõuetuse teenistusel ja Koja kutsekogu juhatusel on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida pankrotihalduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust.

Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet ka pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle.

Selgitusena, et igal pankrotihalduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel, olles ära kuulanud pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna (juhul kui see organ on loodud) arvamuse. Pankrotihalduri taotlusel määrab kohus halduri tasu enda büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja avalikke ülesandeid täidab.

Maksejõuetuse teenistusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:

• saada haldurilt, võlgnikult, pankrotitoimkonnalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet ja dokumente;
• saada võlausaldajalt vajalikku teavet;
• tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega;
• kontrollida halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetavat arvepidamist ja pankrotivõlgniku raamatupidamist ning pankrotivõlgniku varalist seisukorda;
• viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul;
• saada halduri avatud võlgnikupõhise maksekonto ja võlgniku pangakonto väljavõtteid perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku pangakonto kasutamise õigus;
• tutvuda likvideerimismenetluse dokumentidega ja likvideeritava äriühingu pangakontode väljavõtetega likvideerimismenetluse perioodi kohta;
•  esitada haldurile arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi;
•  pöörduda kohtusse haldurile trahvi määramiseks, halduri vabastamiseks, haldurile tegutsemiskeelu määramiseks või halduri tasu vähendamiseks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks eespool nimetatud punktides 1–7 nimetatud õigused.

Maksejõuetuse teenistuse ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maksejõuetuse teenistus määrata adressaadile asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha, mille ülemmäär on 9600 eurot. Sunniraha tasumine nõutakse riigieelarvesse.

Alates juulist 2022 peab pankrotihaldur menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. Tabel koostatakse vormis planeeritud versus tegelik. See muudab pankrotimenetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel, teenistusel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata, sh vajadusel vastuväiteid esitada.  

Ajutise halduri, likvideerija ülesannetes oleva ajutise halduri, usaldusisiku, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja tasu määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

Lühidalt - halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. 

Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha (vara), mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel või mis on pankrotivara hulka saadud halduri tegevusest sõltumata. 

Juriidilistest isikutest võlgnike pankrotiasjade lahendamine toimub hetkel üksnes Harju ja Tartu Maakohtutes, et maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtunikud saaksid asju lahendada kiiremini ja praktikas ühtlasemalt. 

Põhjuseid võib olla mitu, nagu näiteks Sinu tahtest ei ole võimalik aru saada, Sinu tahteavaldus ei kuulu meie pädevusse (koheseks) lahendamiseks, Sa pole lisanud dokumentaalseid tõendeid, millest pankrotihalduri rikkumisi nähtuks jms.

Vastavalt PankrS § 70 teostab Maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt oma äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle. 

Vastavalt PankrS § 67 võivad halduri tegevuse peale parasjagu läbiviidavas pankrotimenetluses võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. 

Maksejõuetuse teenistusele kaebusi reeglina esitada ei saa, küll aga on teenistusel õigus haldusjärelevalve läbiviimiseks juhul, kui talle saavad vastavad andmed teatavaks muul moel nt vihjete, saadetud märgukirjade, meedias kajastatu, avalikes allikates sisalduva, infopäringute, vastavuskontrollide, koosolekutel vaatlejana osalemise vms toimingutest nähtuva abil. 

Vastavalt PankrS § 84 teostab kohus järelevalvet parasjagu läbiviidava pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid, sh kuid mitte ainult on pankrotiasja menetleva kohtu pädevuses pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused, halduri poolt määratud häälte arvuga seotud vaidluste lahendamine võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotitoimkonna liikme vabastamine tema kohustuste rikkumise tõttu, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme tasu ja kulutuste kinnitamine, pankrotimenetluses osalevate ja seda menetlevate isikute trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine. Uurige välja, kes on pankrotiasja menetlev kohus ja esitage oma kaebus pankrotihalduri tegevuse või tegevusetuse suhtes otse kohtunikule!

Maksejõuetuse teenistusel ja Koja kutsekogu juhatusel on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Maksejõuetuse teenistus teostab monopoolselt järelevalvet ka pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi Koja töötajaid.

Juhul, kui üks haldusjärelevalveorgan juba teostab konkreetse halduri üle konkreetses asjas järelevalvet, ei tohi teist järelevalvemenetlust halduri suhtes samas asjas samadel asjaoludel algatada, sest menetlus käib.
 

Vastavalt PankrS § 55 peab pankrotihaldur kaitsma kõigi võlausaldajate, samuti pankrotivõlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. 
Pankrotihaldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. 
Pankrotihaldur täidab oma kohustusi reeglina isiklikult. 
Pankrotihaldur valitseb pankrotivõlgniku pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise ning täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi nt likvideerib pankrotivõlgniku kuni see on registrist kustutatud. 
Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab pankrotihaldur pankrotivõlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivõlgniku pankrotivara valitsema. Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises. Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses on halduril juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu pankrotivõlgniku juhtorgani liige.

Vastavalt PankrS § 125 ei tohi pankrotihaldur pankrotivõlgniku pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulutuste hüvitamist. 

Pankrotihalduriga seotud isik on PankrS § 125 lg 2 kohaselt muu hulgas:
  1) halduri abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
  11) halduri registreeritud elukaaslane, samuti registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõpetatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
  2) isik, kellel on halduriga ühine majapidamine või kellel oli halduriga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tehingut;
  3) halduri ülenejad ja alanejad sugulased ning nende abikaasad või registreeritud elukaaslased ning halduri õde ja vend, samuti halduri abikaasa, registreeritud elukaaslase ja punktis 2 nimetatud isiku ülenejad ja alanejad sugulased ning õde ja vend;
 4) juriidiline isik, kelle aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt haldurile või punktides 1–3 nimetatud isikutele või kelle juhtorganitesse haldur kuulub või kellega ta on töölepingulises suhtes.

Pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehingu võib pankrotihaldur teha üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul (selle järelevalveorgani puudumisel üksnes võlausaldajate üldkoosoleku otsusel). Tehingu tegemise tingimusi tuleb eelnevalt põhjendada, näidata kolme pakkumist jne.

Pankrotimenetlus tuleb läbi viia üksnes pankrotivõlgnikule (st mitte pankrotihaldurile või temaga seotud isikule või büroole või kolmandale isikule) kuuluva(te)l pangakonto(de)l. 

Pankrotihaldur ei tohi pankrotivõlgniku vara (näiteks raha) võtta välja sularahas kuhugi kassasse, kanda endale või endaga seotud isikule, sh juriidilisele isikule näiteks hoiule, deposiiti, majanduskuludeks vms. 

Pankrotihaldur ei tohi kaubelda pankrotivõlgniku registervara, väärtpaberite ja nõuetega (näiteks müüb endaga seotud isikule läbi enampakkumisel osaleva variisiku sobiva pankrotivaras sisalduva eseme vms)

Kogu pankrotivõlgniku pankrotimenetlus ja selle arvestus ning halduri peetav raamatupidamine peab olema lihtsasti jälgitav, nähtav ja arusaadav pankrotivõlgniku konto(del)t. 

Ainult kohtu loal võib pankrotihaldur teha erandkorras tehingu pankrotivaraga sularahas. Nt pankrotivara ostja saab väikeste esemete ostmise eest tasuda üksnes sularahas konkreetses pankrotimenetluses. 

Pankrotihaldur ei tee mitte kunagi jaotise alusel väljamakseid võlausaldajatele sularahas. (PankrS § 124)

Riiklikus järelevalvemenetluses ehk avalikus uurimises peab pankrotihaldur samuti kooskõlastama mistahes tehingud ja toimingud Maksejõuetuse teenistusega tagades menetluse otstarbekus ja eesmärgipärasus.
 

Pankrotitoimkonna kui järelevalveorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega (st järelevalve tegemata jätmisega näiteks) tekitanud süüliselt kahju pankrotivõlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt (PankrS § 75).

Vastavalt pankrotiseaduse § 63 peab pankrotihaldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, selle hüvitama. Selleks tuleb esitada haldurile kirjalik nõue, kohtunikule kaebus järelevalveks või kohtusse eraldiseisvalt hagi. Halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta pankrotihalduri vabastamisest. 

Lisaks selgitame, et võlgniku pankrotivara hulka ei kuulu asjad, esemed, õigused, mis kuuluvad kolmandale isikule (PankrS § 123). Sellel kolmandal isikul on õigus need pankrotivarast välistada esitades vastava taotluse pankrotihaldurile. Juhul, kui pankrotihaldur müüs kolmandale isikule kuuluva vara (juba) maha või kui vara ei ole säilinud, on isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel. Kui pankrotihaldur võõrandas kolmanda isiku vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib õigustatud isik (kolmas isik) ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt.
Ajutine haldur (sh likvideerija ülesannetes) vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise halduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates (PankrS § 24).

Saneerimisnõustaja, kes on oma kohustuse süülise rikkumisega tekitanud ettevõtjale kahju, peab selle hüvitama. Saneerimisnõustaja kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja saneerimisnõustaja vastutuse aluseks olevast asjaolust, kuid mitte üle kolme aasta saneerimisnõustaja vabastamisest (SanS § 17).
 

Pankrotihaldur peab alustama võlausaldajatele väljamaksete tegemist nii vara kui vähegi konkreetses pankrotimenetluses on võimalik. Pankrotitoimkond ja võlausaldajate üldkoosolek peavad halduri üle vajadusel piisava põhjalikkuse ja regulaarsusega igakülgset järelevalvet tegema, et kõigile võlausaldajatele ettenähtud ja kohtu poolt kinnitatud võlausaldajate väljamaksed tegelikult ka venima ei jääks. 

Aktsepteeritavaks ei saa pidada pankrotimenetluses näiteks olukorda, kus pankrotihaldur on esitanud kohtule menetluse kohta lõpparuande, milles kinnitab, et kõik pankrotihalduri menetlustoimingud on tehtud ja väljamaksed on samuti teostatud, aga tegelikult eksitab haldur kohut ning võlausaldajatele ei ole veel väljamakseid hakatud teostama. 

Eriti raskeks pankrotihalduri rikkumiseks võib teenistuse hinnangul pidada olukorda, kus pankrotihaldur teadlikult ja tahtlikult arvestab ise võlausaldajatele jaotised (väljamaksed) etteulatuvalt juba nö soovitud suunas valesti, eksitab kohut ja võlausaldajaid aruannetes sisalduva väärinformatsiooniga ning lõpparuande kinnitamise järgselt kannab (võtab) pankrotihaldur endale või endaga seotud isikutele kohtule ja/või võlausaldajatele nähtamatuks jäänud täiendavaid vabu finantsvahendeid pankrotivõlgniku pangaarvelt (kassast) jättes lisaks omastamisele nimetatud summadelt muuhulgas deklareerimata ja tasumata kõik riigimaksud. 

Samuti ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus võlausaldajatele mõeldud väljamaksetelt peab pankrotihaldur kinni ülekandetasu, mis peaks olema menetluse massikohustus.