KKK

Maksejõuetuse teenistuse loomise idee eeskujuks on Soome pankrotiombudsmani institutsioon, mis tegutseb Soomes alates aastast 1995.

Maksejõuetuse teenistus esindab oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel riiki ning on oma tegevuses sõltumatu. Sõltumatus on pankrotiseaduse seletuskirja kohaselt vajalik, et teenistus saaks vabalt käsitleda kõiki pankrotimenetlusi, sh riigiga seotud ettevõtete pankrotimenetlusi, otsustada ise sekkumise vajaduse, ulatuse ja võimaluse üle.

Teenistuse loomine oli vajalik, kuna kehtiv järelevalvesüsteem Eesti pankrotimenetlustes on ebaefektiivne. Maksejõuetuse teenistus, teostades pankrotiasjades riigipoolset järelevalvet maksejõuetuse seadusvastaselt tekitamise väljaselgitamiseks, aitab kaasa ettevõtluskultuuri parandamisele, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisele ja õigusvastase käitumise tuvastamisele maksejõuetuse põhjustamisel. Seega, maksejõuetuse teenistus aitab kaasa ausa ärikeskkonna toimimisele ja parendamisele Eestis.

Maksejõuetuse teenistust finantseeritakse riigieelarvest, teenistuse tegevus ei ole otseselt kasumliku iseloomuga, kuid teenistusel on õigus saada tehtud kulutused võimaluse korral võlgniku pankrotivara arvelt tagasi.

Maksejõuetuse teenistus tegeleb võlgniku järelevalvega ja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste väljaselgitamisega. Teenistus valvab, uurib ja auditeerib. Teenistuse tegevuse tulemusel võetakse kahju tekitanud isikud vastutusele näiteks nende vastu kahju hüvitise nõuete esitamisega või majandus-, finants- ja pankrotialaste kuritegude uurimisele kaasaaitamise kaudu.

Maksejõuetuse teenistus kujundab muuhulgas kogu maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat  ( st nii pankroti-, saneerimis- kui ka füüsilisest isikust võlgnike maksejõuetusmenetlustes) ning teostab alates 01.01.2022 Justiitsministeeriumi asemel haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle, kuid seda täiendavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kes on peamine pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostaja.

Peamine infoallikas on kohus, kes tagab vastavalt pankrotiseadusele maksejõuetuse teenistusele juurdepääsu pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise või füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlusele või sellega seotud menetlusele, hetkest mil kohus saab menetluse algatamise avalduse või hagi.

Lisaks edastavad informatsiooni advokaadid, saneerimisnõustajad, pankrotihaldurid, võlgnikud ise, nende lähikondsed, erinevad võlausaldajad, teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, makseteenust pakkuvad asutused, tarbijad, tavakodanikud ja meedia.

Teabe saamise õigus on maksejõuetuse teenistuse eesmärkide täitmiseks elementaarse tähtsusega.

Maksejõuetuse teenistusel on võlgnike üle järelevalve teostamisel õigus saada viivitamata kohtult, haldurilt, võlgnikult, võlgniku lähikondselt, võlausaldajalt, võlausaldajate üldkoosolekult, pankrotitoimkonnalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muudelt isikutelt tasuta teavet ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks.

Teave on see, mille kaudu maksejõuetuse teenistus saab tuvastada, kas võlgniku maksejõuetus on põhjustatud seadusvastaselt.

Kõik inimesed, kellel on informatsiooni juriidilisest isikust (pankroti)võlgnike ja nende lähikondsete (omanikud, juhtkond, perekond, raamatupidajad, nõustajad jms) võimalikust seadusvastasest käitumisest maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, sh raamatupidamise ja vara varjamisel, varade ümber liigutamisel, võlausaldajate petmisel ning kelle valduses on pankrotivõlgnikule kuuluv vara või kellel on kohustusi pankrotivõlgniku suhtes, on kohustatud seda informatsiooni jagama kas pankrotihalduri ja/või maksejõuetuse teenistusega. Palume edastada vastav informatsioon märgukirjana aadressile: avalikuurimine@konkurentsiamet.ee või helistades telefonil 667 2703.

Analoogselt Soomega, kust Eesti eeskuju võttis, võib nii väita. Pankrotiseadusest tulenevalt on maksejõuetuse teenistuse juhataja oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Maksejõuetuse teenistus, teostades võlgniku tegevuse üle järelevalvet ning pankrotihaldurite tegevuse õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet, peab olema oma otsustes sõltumatu.

Maksejõuetuse teenistuse juhatajal on vabadus otsuste tegemisel, näiteks valides, milliseid pankrotimenetlusi lähemalt uurida ja milliseid mitte. Selleks peab ta olema sõltumatu ja seadus seda ka tagab. Maksejõuetuse teenistuse juhataja peab olema menetlust läbi viies poolte suhtes erapooletu. Erinevalt pankrotihaldurist ei esinda maksejõuetuse teenistus võlgnikku ja võlausaldajaid, vaid riiki ja avalikku huvi. Samas peab ta ka pidama silmas mõlema poole huve, et saavutada õiglane ja seaduspärane tulemus. Ta peab olema erapooletu ka erinevate võlausaldajate suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on riigi, avalik-õigusliku või erasektori võlausaldajaga.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja nimetatakse ametisse 5 (viieks) aastaks, et tal oleks võimalik ellu viia teenistuse tegevusele seatud eesmärke ja arendada Eesti maksejõuetuse valdkonda positiivses suunas.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja esindab maksejõuetuse teenistust ja juhib teenistuse tööd, sh tagab maksejõuetuse teenistuse ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise. Ta kinnitab teenistuse sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad, annab üld- ja erivolitusi teenistuse esindamiseks, järelevalvetoimingute tegemiseks, soovituste tegemiseks ning haldusaktide andmiseks, teeb toiminguid ja annab haldusakte kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas lahendab vaideid, peab eraldi arvestust teenistuse eelarve täitmise üle, tagades teenistuse kulude lahususe ning täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid.

Ajutine haldur (ja likvideerimisülesannetes olev ajutine haldur) on avalike ülesannete täitmiseks seadusest tulenevaid volitusi, pädevust ja kohustusi omav ametiisik hetkest, mil kohus on ta konkreetses menetluses seaduses toodud ülesandeid täitma määranud või kohustanud. 

Teisisõnu - ajutine haldur on kohtu poolt valitud ja määratud erapooletu ja sõltumatu ekspert konkreetse pankrotimenetluse ettevalmistavas etapis aitamaks tuvastada kohtule olulisi asjaolusid ning kes:

• koostab halduri toimiku (vt toimiku nõudeid Riigi Teatajast), kus hoiab antud menetluse dokumente ja teabekandjaid;
• selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud;
• tagab võlgniku vara säilimise;
• annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest;
• selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused;
• annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele;
• teavitab raugemise ohu korral teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimenetluse kulude katteks raha deponeerimise võimalusest;
• täidab muid kohtu poolt antud ülesandeid (näiteks uurib varatu võlgniku tehingute tagasivõitmise võimalusi mõistmaks pankrotivara tegelikku suurust, uurib võlgniku käitumist ja maksejõuetuse tekkimise põhjusi, likvideerib juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse raugemise korral, jne).

Pankrotiseaduses sätestatud juhtudel teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ajutine haldur või haldur, kellel on kohtutäituri õigused ja kohustused.

Oma ülesannete täitmiseks on ajutisel halduril õigus:
  1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige, kuid mitte ainult võlgniku vara ja kohustuste kohta;
  2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides ning võlgniku eluruumis;
  3) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.

Võlgnik peab vastavalt PankrS § 85 andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.

Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

Teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist.

Ajutine haldur kui erapooletu ja sõltumatu ekspert koostab ja esitab kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Enda ekspertarvamuses märgib ajutine haldur, kas tema kui eksperdi hinnangul on juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Muud asjaolud võivad olla näiteks välisteguritest lähtuvad.

Tuginedes ajutise halduri arvamusele ja aruandele lahendab kohus konkreetset kohtuasja enda veendumuse kohaselt edasi. Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 3). Ettevalmistava etapi eesmärk on tuvastada, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte.

Ajutine haldur (sh likvideerija ülesannetes) vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise halduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates (PankrS § 24).

Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.

Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise.

Juhul, kui esineb juriidilisest isikust (pankroti)võlgniku pankrotimenetluse raugemise oht, st tegemist on varatu võlgnikuga ning kohtu deposiiti ei maksa mitte keegi pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks finantsvahendeid, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja (milleks on umbes üks kalendrikuu).

Maksejõuetuse teenistus kui sõltumatu organ võib esitada (NB! aga ei pea) kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotimenetlus raugeks ning maksejõuetusasjas on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Kriteeriumid muutuvad ajas, loetelu ei ole ammendav ning kaalutlusõigus on mõjutatud Eesti ärikeskkonnas võlgnike käitumisest.

Maksejõuetuse teenistus võib teha kohtule pankrotimenetluse läbiviimise määramisel avaliku uurimisena ettepaneku kuulata ära haldur, võlgnik või peamised võlausaldajad.

Kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui vastavad tingimused on täidetud, ja kuulutab välja juriidilisest isikust võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. See tähendab, et olukorras, kus tavapäraselt pankrotimenetlus ära lõpetataks võlausaldajate huvi puuduse ja finantsvahendite puudumise tõttu, pankrotimenetlus just kas algab või jätkub ning algab avalik uurimine.

Erinevused n-ö tavalises pankrotimenetluses ja avalikus uurimises on:

1. pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata.
2. võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus läheb üle maksejõuetuse teenistusele (sest võlausaldajatel kadus huvi konkreetse maksejõuetusasja vastu hetkest, mil nad otsustasid pankrotimenetlust rohkem mitte finantseerida, st nad ei maksnud kohtu deposiiti soovitud summat)
3. kohus ei määra võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist, võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja pankrotitoimkonda ei moodustata (sest maksejõuetuse teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust kirjalikus vormis);
4. pankrotihaldur täidab kõik ülesanded ja kohustused, mis on mõeldud võlausaldajatele täitmiseks, edaspidi konkreetses menetluses maksejõuetuse teenistusele;
5. vastavalt menetluse eripärale võib maksejõuetuse teenistus kohtu poolt varasemalt määratud pankrotihalduri vabastada ja valida uue, sest pankrotihalduri nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb arvestada halduri kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.
6. maksejõuetuse teenistus kontrollib pankrotihalduri poolt võlgniku pankrotivara müüki;
7. maksejõuetuse teenistus kooskõlastab enne kohtule esitamist võlausaldajate nimekirja koos nõuetega ning pankrotimenetluse lõpparuande.
8. kaebe- ja edasikaebeõigused, eriti võlausaldajatele, on avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses piiratud.

Kuna avaliku uurimisena läbiviidavat pankrotimenetlust finantseerib riik (maksejõuetuse teenistuse kaudu), sest võlausaldajad kaotasid võlgniku ja menetluse vastu huvi, siis võib maksejõuetuse teenistus kohtult taotleda pankrotimenetluses avaliku uurimise lõpetamist igal ajal teatud eelduste äralangemise korral.

Teabe saamise õigus on maksejõuetuse teenistuse eesmärkide täitmiseks elementaarse tähtsusega.

Ülejäänud maksejõuetuse teenistusele ettenähtud õigused aitavad teabe saamise õigust tagada.

Selleks et maksejõuetuse teenistuse tegevus oleks tõhus, on tal õigus rakendada korrakaitseseaduses sätestatud üldmeetmeid ja KorS §-s 30, § 31 lg-tes 1–3, §-des 32 lõigetes 1–4, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid.

Seega on maksejõuetuse teenistusel on õigus isikut küsitleda ning teavet ja dokumente nõuda, kutsuda isikut ametiruumi, tuvastada isikusamasust, vallasasi läbi vaadata, valdusesse siseneda ja see läbi vaadata, vallasasi hoiule võtta. Põhiseaduspärasuse analüüsis on analüüsitud eelnimetatud meetmeid ning leitud, et meetmed, mida võib maksejõuetuse teenistusele tema eesmärkide saavutamiseks anda, on põhiseaduspärased ja vajalikud.

Seadustes maksejõuetuse teenistusele antud erimeetmed on olulised tagamaks teabe kättesaamise ka keerulisematel juhtudel. Seejuures on elementaarne, et maksejõuetuse teenistus lähtub meetmete kasutamisel ja valikul korrakaitseseaduses sätestatud põhimõtetest (KorS §-d 7–11). Näiteks ei küsi maksejõuetuse teenistus infot, mis on tal olemas või mida on võimalik saada teiselt korrakaitseorganilt, pankrotihaldurilt või kättesaadavast andmekogust. Samas vallasasja või valduse läbivaatamine teabe saamiseks võib olla maksejõuetuse teenistusele vajalik meede näiteks siis, kui teavet esitama kohustatud isik ei anna teavet vabatahtlikult ja peidab teavet sisaldavaid dokumente või muid teabekandjaid.

Valdusesse sisenemine eelneb valduse läbivaatusele, aga võib olla ka iseseisvalt vajalik meede. Vallasasi, eelkõige teavet kandvad dokumendid või tehnilised seadmed (tahvelarvuti, USB jms), võib olla vajalik hoiule võtta, kui selles sisalduvat infot on vaja säilitada, töödelda või esineb oht, et isik võib need muidu hävitada.

Oma ülesannete täitmiseks on maksejõuetuse teenistusel muu hulgas õigus:

• teavitada avalikkust (või isikut) ohu ennetamisest, ohu kahtlusest, ohust või korrarikkumisest (nt teadaanded, soovitused, hoiatused);
• kohaldada seaduses ettenähtud meetmeid ohu olemasolu väljaselgitamiseks;
• kohaldada ettekirjutusi ja haldussunnivahendeid (sunniraha igakordse rikkumise korral kuni 9600 eurot);
• kohaldada ise meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse korral ametiabi või kaasates muid isikuid;
• kohaldada isiku sundtoomist politsei abil;
• võtta valduse läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega; jne

Alates juulist 2022 peab haldur menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. Tabel koostatakse vormis planeeritud versus tegelik. See muudab menetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata, sh vajadusel vastuväiteid esitada.  

Ajutise halduri, likvideerija ülesannetes oleva ajutise halduri, pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja tasu määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

Lühidalt - halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on pankrotivara hulka saadud halduri tegevusest sõltumata.

Juriidilistest isikutest võlgnike pankrotiasjade lahendamine toimub hetkel üksnes Harju ja Tartu maakohtutes, et kohtunikud saaksid asju lahendada kiiremini ja ühtlasemalt.

Pacta sunt servanda!

Sõlmitud kokkulepped võlgniku ja võlausaldaja vahel on täitmiseks!

Sina pead olema klientidele (võlausaldajatele) ja üldsusele usaldusväärne, aus, hoolas ja lojaalne juriidilisest isikust võlgniku omanik, esindaja ja lähikondlane, kes:

1. omab enne ettevõtlusega alustamist põhjalikku äriplaani ning on veendunud selle kasumlikkuses;
2. omab äriühingus majandus- ja kutsetegevusele vastavat (finants)juhtimis-, kvaliteedi- ja (sise)kontrollisüsteemi;
3. omab äriühingu majandus- ja kutsetegevuseks piisavalt ja vajalikke ressursse;
4. täidab ausalt, korrapäraselt ja adekvaatselt raamatupidamisalaseid nõudeid, tavasid ja norme, sh rahapesu ennetamise ja tõkestamise nõudeid
5. koostab ja esitab avalikkuse ees ausa nime ja usaldusväärsuse tagamiseks tähtaegselt korrektseid perioodilisi (majandusaasta-)aruandeid registritele (nt Äriregister)
6. ei tee võlausaldajaid kahjustavaid otsuseid ja ei eelista ühte võlausaldajat teisele võlausaldajale ajutiste makseraskuste tekkimisel;
7. ei võõranda esimesele ettejuhtuvale inimesele oma äriühingut maha lootes vastutusest vabaneda, vaid:
   1. lõpetab ise vabatahtlikult äritegevuse, kui veel kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha ja vara jagub, sh Sulle endalegi;
   2. esitab ise koheselt esimeste makseraskuste ilmnemisel pankrotiavalduse kohtule ja vastab ausalt kõigile ajutise halduri, maksejõuetuse teenistuse ja kohtu küsimustele ning käitub vastutustundlikult ja mõistlikult.

Pankrotiseadusest tulenevalt on maksejõuetuse teenistuse peamised töövahendid järelevalve läbiviimisel eriauditi teostamine ja pankrotimenetluses avalik uurimine.

Eriauditit saab pankrotimenetluses maksejõuetuse teenistuselt taotleda pankrotihaldur, kuid pankrotimenetluse avaliku uurimise otsustab teenistus võlgnikupõhiselt.

Eriauditit saab finantsressursside olemasolu korral läbi viia igas pankrotimenetluses.

Maksejõuetuse teenistus võib enda äranägemisel või pankrotihalduri põhjendatud taotlusel võlgniku, võlgniku lähikondse või isegi pankrotihalduri suhtes viia läbi eriauditi.

Pankrotihaldur võib eriauditi läbiviimist taotleda, kui pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid, et pankrotihaldur võiks eriauditi ise läbi viia, kuid on põhjendatud alus arvata, et eriauditi tulemusel on võimalik pandiga tagamata nõudeid suuremas ulatuses täita, või esineb oluline avalik huvi võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse uurimiseks.

Maksejõuetuse teenistus viib eriauditi läbi:
  1) et tuvastada, milline on võlgniku majanduslik seisund;
  2) et tuvastada, kas pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt;
  3) et tuvastada, kas esineb tagasivõitmise võimalusi;
  4) et taastada võlgniku raamatupidamine;
  5) kui esineb asjaolu, mis õigustab eriauditi läbiviimist.

Eriauditi võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbi viia nii võlgniku maksejõuetusele eelnenud kui ka järgnenud tegevuse kontrollimiseks.

Eriauditi võib pankrotihalduri suhtes läbi viia üksnes pankrotimenetlusega seonduvas osas.

Põhjuseid võib olla mitu, nagu näiteks Sinu tahtest ei ole võimalik aru saada, Sinu kiri ei kuulu meie pädevusse koheseks lahendamiseks, Sa pole lisanud tõendeid, millest rikkumisi nähtuks jms.

Vastavalt pankrotiseaduse § 67 võivad halduri tegevuse peale hetkel läbiviidavas pankrotimenetluses võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Maksejõuetuse teenistusele kaebusi esitada ei saa, küll aga on maksejõuetuse teenistusel õigus haldusjärelevalve läbiviimiseks juhul, kui talle saavad vastavad andmed teatavaks muul moel nt vihjete, märgukirjade, meedias kajastatu, infopäringute, koosolekutel vaatlejana osalemise vms toimingutest nähtuva abil.

Vastavalt pankrotiseaduse § 84 teostab kohus järelevalvet hetkel läbiviidava pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid, sh kuid mitte ainult on pankrotiasja menetleva kohtu pädevuses pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused, halduri poolt määratud häälte arvuga seotud vaidluste lahendamine võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme tasu ja kulutuste kinnitamine, pankrotimenetluses osalevate ja seda menetlevate isikute trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine. Uurige välja, kes on pankrotiasja menetlev kohus ja esitage oma kaebus pankrotihalduri tegevuse või tegevusetuse suhtes otse kohtunikule.

Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt oma äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.

Maksejõuetuse teenistusel ja Koja kutsekogu juhatusel on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet ka pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi Koja töötajaid.

Juhul, kui Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda või Eesti Advokatuur juba teostab konkreetse halduri üle järelevalvet, ei tohi teist järelevalvemenetlust halduri suhtes samas asjas samadel asjaoludel algatada, sest menetlus käib.

Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt pankrotiseaduse § 63 peab pankrotihaldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, selle hüvitama. Selleks tuleb esitada haldurile kirjalik nõue või kohtusse eraldiseisvalt hagi. Halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta pankrotihalduri vabastamisest.

Lisaks selgitame, et võlgniku pankrotivara hulka ei kuulu asjad, esemed, õigused, mis kuuluvad kolmandale isikule (PankrS § 123). Sellel kolmandal isikul on õigus need pankrotivarast välistada esitades vastava taotluse pankrotihaldurile. Juhul, kui pankrotihaldur müüs kolmandale isikule kuuluva vara (juba) maha või kui vara ei ole säilinud, on isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel. Kui pankrotihaldur võõrandas kolmanda isiku vara, ehkki ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib õigustatud isik (kolmas isik) ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt.

Ajutine haldur (sh likvideerija ülesannetes) vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise halduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates (PankrS § 24).

Saneerimisnõustaja, kes on oma kohustuse süülise rikkumisega tekitanud ettevõtjale kahju, peab selle hüvitama. Saneerimisnõustaja kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja saneerimisnõustaja vastutuse aluseks olevast asjaolust, kuid mitte üle kolme aasta saneerimisnõustaja vabastamisest (SanS § 17).