KKK

Maksejõuetuse teenistuse loomise idee eeskujuks on Soome pankrotiombudsmani institutsioon, mis tegutseb Soomes alates aastast 1995. 

Maksejõuetuse teenistus esindab oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel riiki ning on oma tegevuses sõltumatu. Sõltumatus on pankrotiseaduse seletuskirja kohaselt vajalik, et teenistus saaks vabalt käsitleda kõiki pankrotimenetlusi, sh riigiga seotud ettevõtete pankrotimenetlusi, otsustada ise sekkumise vajaduse, ulatuse ja võimaluse üle. 

Teenistuse loomine oli vajalik, kuna kehtiv järelevalvesüsteem Eesti pankrotimenetlustes on ebaefektiivne. Maksejõuetuse teenistus, teostades pankrotiasjades riigipoolset järelevalvet maksejõuetuse seadusvastaselt tekitamise väljaselgitamiseks, aitab kaasa ettevõtluskultuuri parandamisele, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisele ja õigusvastase käitumise tuvastamisele maksejõuetuse põhjustamisel. Seega, Maksejõuetuse teenistus aitab kaasa ausa ärikeskkonna toimimisele ja parendamisele Eestis.

Maksejõuetuse teenistust finantseeritakse riigieelarvest, teenistuse tegevus ei ole otseselt kasumliku iseloomuga, kuid teenistusel on õigus saada tehtud kulutused võimaluse korral võlgniku pankrotivara arvelt tagasi. 

Maksejõuetuse teenistus tegeleb võlgniku järelevalvega ja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste väljaselgitamisega. Teenistus valvab, uurib ja auditeerib. Teenistuse tegevuse tulemusel võetakse kahju tekitanud isikud vastutusele näiteks nende vastu kahju hüvitise nõuete esitamisega või majandus-, finants- ja pankrotialaste kuritegude uurimisele kaasaaitamise kaudu. 

Maksejõuetuse teenistus kujundab muuhulgas kogu maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat  ( st nii pankroti-, saneerimis- kui ka füüsilisest isikust võlgnike maksejõuetusmenetlustes) ning teostab haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.

Peamine infoallikas on kohtusüsteem, mis tagab vastavalt pankrotiseadusele maksejõuetuse teenistusele juurdepääsu pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise või füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlusele või sellega seotud menetlusele, hetkest mil kohus saab menetluse algatamise avalduse või hagi.

Lisaks edastavad informatsiooni advokaadid, saneerimisnõustajad, pankrotihaldurid, võlgnikud ise, nende lähikondsed, erinevad võlausaldajad, teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, makseteenust pakkuvad asutused, tarbijad, tavakodanikud ja meedia.

Teabe saamise õigus on Maksejõuetuse teenistuse eesmärkide täitmiseks elementaarse tähtsusega. 

Maksejõuetuse teenistusel on võlgnike üle järelevalve teostamisel õigus saada viivitamata kohtult, haldurilt, võlgnikult, võlgniku lähikondselt, võlausaldajalt, võlausaldajate üldkoosolekult, pankrotitoimkonnalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti mistahes muudelt isikutelt tasuta teavet ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks.

Teave on see, mille kaudu Maksejõuetuse teenistus saab tuvastada, kas võlgniku maksejõuetus on põhjustatud seadusvastaselt. 

Ja siinkohal avalik üleskutse! Kõik inimesed, kellel on informatsiooni juriidilisest isikust (pankroti)võlgnike ja nende lähikondsete (omanikud, juhtkond, perekond, raamatupidajad, nõustajad jms) võimalikust seadusvastasest käitumisest maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, sh raamatupidamise ja vara varjamisel, varade ümber liigutamisel, võlausaldajate petmisel ning kelle valduses on pankrotivõlgnikule kuuluv vara või kellel on kohustusi pankrotivõlgniku suhtes, on kohustatud seda informatsiooni jagama kas (ajutise) pankrotihalduri ja/või Maksejõuetuse teenistusega. Palume edastada vastav informatsioon märgukirjana meile e-posti aadressile: avalikuurimine (ÄT) konkurentsiamet.ee või helistades telefonil 667 27 03.
 

Pankrotiseadusest tulenevalt on maksejõuetuse teenistuse juhataja oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Maksejõuetuse teenistus, teostades võlgniku tegevuse üle järelevalvet ning pankrotihaldurite tegevuse õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet, peab olema oma otsustes sõltumatu.

Maksejõuetuse teenistuse juhatajal on vabadus otsuste tegemisel, näiteks valides, milliseid pankrotimenetlusi lähemalt uurida ja milliseid mitte. Selleks peab ta olema sõltumatu ja seadus seda ka tagab. Maksejõuetuse teenistuse juhataja peab olema menetlust läbi viies poolte suhtes erapooletu. Erinevalt pankrotihaldurist ei esinda Maksejõuetuse teenistus võlgnikku ja võlausaldajaid, vaid riiki ja avalikku huvi. Samas peab ta ka pidama silmas mõlema poole huve, et saavutada õiglane ja seaduspärane tulemus. Ta peab olema erapooletu ka erinevate võlausaldajate suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on riigi, avalik-õigusliku või erasektori võlausaldajaga.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja nimetatakse ametisse 5 (viieks) aastaks, et tal oleks võimalik ellu viia teenistuse tegevusele seatud eesmärke ja arendada Eesti maksejõuetuse valdkonda positiivses suunas.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja esindab Maksejõuetuse teenistust ja juhib teenistuse tööd, sh tagab Maksejõuetuse teenistuse ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise. Ta kinnitab teenistuse sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad, annab üld- ja erivolitusi teenistuse esindamiseks, järelevalvetoimingute tegemiseks, soovituste tegemiseks ning haldusaktide andmiseks, teeb toiminguid ja annab haldusakte kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas lahendab vaideid, peab eraldi arvestust teenistuse eelarve täitmise üle, tagades teenistuse kulude lahususe ning täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid. 
 

Pankrotitoimkond on nii füüsiliste kui ka juriidiliste pankrotivõlgnike pankrotimenetluses üks oluline pankrotihalduri üle regulaarselt järelevalvet teostav organ. 

See on kollegiaalne organ, mis kaitseb pankrotimenetluses KÕIGI võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. 

Pankrotitoimkond kontrollib, et pankrotihaldur tegutseks konkreetses pankrotimenetluses otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks pankrotivõlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda.

Pankrotitoimkond võib tutvuda pankrotihalduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida pankrotihalduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.

Reeglina täidab pankrotihaldur oma kohustusi isiklikult. Pankrotihalduril on lubatud kasutada esindajat ja abilist pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel üksnes pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Pankrotihaldur peab kaitsma kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve.

Pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. 

Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. 

Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla iga teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu pankrotihaldurist. 

Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla pankrotihalduri lähikondne. 

Pankrotihalduriga seotud isik (lähikondne) on muu hulgas:
  1) pankrotihalduri abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
  11) pankrotihalduri registreeritud elukaaslane, samuti registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõpetatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
  2) isik, kellel on pankrotihalduriga ühine majapidamine või kellel oli pankrotihalduriga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tehingut;
  3) pankrotihalduri ülenejad ja alanejad sugulased ning nende abikaasad või registreeritud elukaaslased ning pankrotihalduri õde ja vend, samuti pankrotihalduri abikaasa, registreeritud elukaaslase ja punktis 2 nimetatud isiku ülenejad ja alanejad sugulased ning õde ja vend;
  4) juriidiline isik, kelle aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt pankrotihaldurile või punktides 1–3 nimetatud isikutele või kelle juhtorganitesse pankrotihaldur kuulub või kellega ta on töölepingulises suhtes.

Samuti ei või pankrotitoimkonna liikmeks olla pankrotiseaduse § 57 lõikes 6 nimetatud isik. See tähendab analoogia korras, et pankrotitoimkonna liikmeks ei tohi olla, isik:

  1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või advokatuurist või audiitorkogust välja heidetud või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või kellelt on võetud patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel;
  3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
  4) kes on ise pankrotivõlgnik;
  5) kelle kohta kehtib ärikeeld;
  6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset sobimatust järelevalvetööks pankrotitoimkonna liikmena;
  7) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja;
  8) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast välja arvatud või kellelt on pankrotihaldurina tegutsemise õigus ära võetud.

Võlausaldaja taotlusel või kohtu omal algatusel võib kohus vabastada pankrotitoimkonna liikme, kes ei tohi olla pankrotitoimkonna liige või kes on oma kohustusi rikkunud.

Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla Maksejõuetuse teenistuse juhataja, teenistuse ametnik ja teenistuse töötaja.

Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, pankrotivõlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur ega usaldusisik.

Pankrotitoimkonna valib võlausaldajate (esimene) üldkoosolek. 

Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate (esimene) üldkoosolek. 

Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget.

Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.
 
Võlausaldajate üldkoosolek võib pankrotitoimkonna liikme vabastada. 

Kohus võib pankrotitoimkonna liikme tema taotlusel vabastada, kui üldkoosolek on keeldunud oma vabastamist taotlenud pankrotitoimkonna liikme vabastamisest.

Kui võlausaldajate üldkoosolek on pankrotitoimkonna liikmed valinud või toimkonnas muid muudatusi teinud, edastab pankrotihaldur Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata pankrotitoimkonna liikmete nimekirja ja selle muudatused. 

Avalikkusel on õigus teada, kes konkreetses pankrotimenetluses pankrotitoimkonna kui järelevalveorgani liikmed on ning kuidas nendega kontakti on võimalik saada.

Võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul võlausaldajate üldkoosolek.

Pankrotitoimkonna moodustamise, liikmete arvu, liikmete valimise ja vabastamise otsustamiseks peab poolt hääletama vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt kaks kolmandikku kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. 

Pankrotitoimkonna liikmetele võib maksta pankrotivõlgniku pankrotivara arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik. 

Riiki võlausaldajana esindavale pankrotitoimkonna liikmele tasu ei maksta.

Pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek, määrates ka tasu suuruse ja maksmise korra. 

Pankrotitoimkonna liikmetele pankrotivara arvel makstava tasu piirmäärad kehtestab Justiitsminister. 

Pankrotitoimkonna liikmele, kellele tasu ei maksta, hüvitatakse pankrotivara arvel pankrotitoimkonna liikme kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused.