Valdkonna tutvustus

Maksejõuetuse teenistus on sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega Konkurentsiameti teenindamisel olev maksejõuetusvaldkonna haldus– ja riikliku järelevalve organ.
Maksejõuetuse teenistust juhib juhataja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Teenistuse juhataja on Signe Viimsalu.
Maksejõuetuse teenistus

Maksejõuetuse teenistusel on kolm ülesannet:

 
1) teostada riiklikku järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ning uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel ja makseraskuste suurendamisel pankrotimenetluses, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes pankrotihaldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel.

2) teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses.

3) aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja saneerimismenetluses ning võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses.

Teenistuse tegevuste ja tulemustega saate tutvuda siin.      
Avalike uurimistega saate tutvuda siin
Praktika ja soovitustega saate tutvuda siin.   

Maksejõuetuse teenistusel on õigus Eestis ausa ettevõtluskeskkonna tagamiseks pöörduda kohtusse ärikeelu kohaldamiseks.

Kohus võib füüsilisest isikust pankrotivõlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.

Kohus võib juriidilisest isikust pankrotivõlgniku pankroti korral määrata, kes pankrotiseaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud võlgniku lähikondsetest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. 

Kohus põhjendab ärikeelu kohaldamist ja määrab Maksejõuetuse teenistuse taotlusel ärikeelu kohaldumise ulatuse. 

Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud pankrotiseaduse § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea, sealhulgas võib raskeks juhtimisveaks olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. 

Eesti ettevõtluskeskkonnas st tsiviilkäibes ei tohi tegutseda püsivalt maksejõuetud äriühingud, keda juhtisid ja esindasid mittelojaalsed ja mittehoolsad omanikud ja juhid, kes kahjustavad äriühingut ennast ja selle võlausaldajaid.

Kohus võib isiku taotluse alusel lõpetada ärikeelu ka enne pankrotimenetluse lõppu, kui isik on asunud oma käitumist heastama ja/või pankrotivõlgnikule ja/või võlausaldajatele tekitatud kahju hüvitama (näiteks maksegraafiku alusel pankrotimenetluses).

Juhul, kui riiklikus järelevalves ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab Maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.


 

Last updated: 11.07.2024